Täna vaatleme edasi toiteväärtuse teemat. Kui eelmine kord uurisime praadimist, siis täna võtame midagi mahedamat ette – keetmise.

Toiteväärtust tasub alati uurida juba valmis roa puhul. Olenevalt toiduvalmistamisviisist kaotavad toiduained taldrikule jõudmise ajaks erineva hulga väärtuslikke vitamiine ja mineraalaineid. Koostisosade loetelu toormaterjalina uurides võid üsna kergesti rappa minna. Kui sa toorest liha ei söö, siis ei tasu arvestada toore liha toitainesisaldusega. Sellest ei tasuks muidugi järeldada, et nüüd peaks hakkama toorelt kõike sööma.

Kuumutame toitu ikka selleks, et saada parem maitse ja kergendada seedimist. Mõne toiduaine puhul toob aga alles kuumutamine just selle parima välja.

Mõned tarkuseterad:

  • Paljud köögiviljad sisaldavad vees lahustuvaid vitamiine. Seepärast tuleks köögivilju võimalikult lühikest aega ja võimalikult väikeses veekoguses keeta. Eriti tundlikud on C- ja B-vitamiin ning toitained nimega polüfenoolid. Sel puhul on hea valik on blanšeerimine, mis tähendab, et köögiviljad pannakse kuuma vette vaid lühikeseks ajaks ning võetakse välja veel krõmpsuna. Selliselt jääb alles ka vilja erk värvus.
  • Rasvlahustuvad vitamiinid (A,D,E ja K) ning antioksüdandid nimega karotenoidid taluvad paremini kuumutamist. Keetmine on hea valmistamisviis näiteks porgandile, suvikõrvitsale ja brokolile.
  • Lehtköögivilju (nt spinat, lehtpeet, lehtkapsas vms) kuumuta keevas vees vaid nii kaua kuni nad närbuvad. Nii kaotad kõige vähem toitaineid.
  • Supp on tervislik ja toitaineterikas, sest köögiviljadest vette lahustunud vitamiinid ja toitained jäävad vette, mille puljongina sisse süüakse. Kui keedad köögivilju, siis säilita keeduvesi supi, kastme või hautise jaoks.
  • Keetmine vähendab natuke liha rasvasisaldust, kuid ei eemalda seda täielikult, sest temperatuur pole piisavalt kõrge liha sees oleva rasva sulatamiseks.
  • Liha kaotab kõige vähem B-vitamiine keetes, sest nende hävimine on seotud temperatuuriga. Mida kõrgem temperatuur, seda rohkem B-vitamiine hävineb.
  • Keetes kaotab kana rohkem valke kui küpsetades või aurutades.

Veel artikleid just sinule ...

Paleo retseptid Kuidas retseptid tekivad? Enamasti otsitakse olemasolevaid ja katsetatakse, siis muudetakse midagi ja vahel komistatakse millegi täiesti uu...
Kookose-õuna puding Ajakulu: 20 minutit. Retsept: Toitu jätkub 2-3 inimesele 400 grammine purk kookospiima 3-4 supilusikat kookosõli 4 keskmist õu...
Heidi Tarkpea: Mida paleo väljakutse mulle õpetas? 11. novembril alustasin 30-päevase paleo väljakutsega. Päris 30 päevani ma ei jõudnud, aga 25 tegin ilusti ja tublisti ära.  Olin juba va...
Õlid ja rasvad – mida eelistada, mida vältida? Eelista neid Küllastunud rasvhapete allikad (kannatavad kuumalt kasutamist)   Püüa leida orgaanilisi, rafineerimata õlisid Koo...
Porgandi-hakkliha ahjuvorm Täna oli ehe "mehed köögis" toidu tegemine. Mul on silme ees, et hakkan pisikeste ahjuvormikeste sisse hakklihamuffineid tegema. Kes m...

Kas sa paleo uudiskirjaga juba oled liitunud?

Tahad teada kui oleme midagi huvitavat kirjutanud?

Imelihtne – liitu Paleo uudiskirjaga. Saadan ainult asjalikku infot ja usaldust ei kuritarvita.

Sips ja valmis.

Hurraa! Oledki liitunud. Palun lisa oma postkastis uudiskiri@paleo.ee usaldusväärsete saatjate hulka, muidu võib mõni kiri rämpsposti kausta end peita.

Share This