Lühike vastus on, et jah, eks ta muidugi vähendab.

Kuumtöötlemine võib küll teha toitu kergemini seeditavaks, aga samas on sinna sisse programmeeritud toitväärtuse kadu.

See nüüd ei tähenda, et praadimine on halb. Ei, see on ikka parem kui meie paleo-eelne elu. Püüame lihtsalt vaadata, kuidas praadimise juures ka toidust optimaalset (mitte tingimata maksimaalset) kasu võtta.

Optimaalsus on sarnane näiteks pähklite söömisele. Pähklid sisaldavad palju head, aga ka korralikult anti-toitaineid. Seetõttu teemegi pähklite puhul kompromissi, st piirame kogust umbes 50-le grammile päevas. Sedasi saame maksimaalse kasu ja minimaalse kahju. Teisisõnu see ongi optimaalne.

Aga tuleme tagasi praadimise juurde. Toon välja mõned olulised punktid, mida sul on kasulik teada.

  • Köögiviljade praadimisel läheb enim kaduma E-vitamiini. Vastupidavamad on B1-, B2-, B6- ja C-vitamiin ning erinevad mineraalained, mis säilivad praadimisel toidus paremini kui keetes, aurutades või hautades. Praadides on ka beta-karoteeni kadu toidus kõige minimaalsem.
  • Kiire praadimine vähese õliga kuumal pannil, kasutatakse ka prantsuskeelset nimetust sauté, mis tähendab hüpitamist. Selline kuumal pannil hüpitades kiirelt praadimine sobib köögiviljade valmistamiseks, et säiliks nende ergas värv, tekstuur ja võimalikult palju toitaineid. Eriti hästi sobivad õrnemad köögiviljad, näiteks spargel/asparagus, väikesed artišokid, paprikad, sibulad ja seened.
  • Valge lihaga kalad on oomega-3 vaesemad kui punase lihaga kalad. Praadimisel väheneb oomega-3 sisaldus veelgi. Seega eelista praadimisel punast kala.
  • Mitmed õlid hakkavad ruttu suitsema ja seetõttu ei sobi praadimiseks. Selliste hulka kuuluvad peamiselt küllastumata rasvhapete allikad, nt extra virgin oliivõli (virgin õli kannatab kuni 180-190 kraadi juures toidu valmistamist), seesamiõli ja erinevad pähkliõlid (kreeka, makadaamia).
  • Küllastunud rasvhapete allikad sobivad paremini kuumtöötlemiseks. Vali kookosõli, või, ghee või mõni loomne rasv (searasv). Mõned loomsed rasvad ja või kipuvad samuti ruttu suitsema, aga enamasti aitab, kui lisada tilgake õli.
  • Praadimisel kasutatavat õli tuleks vahetada peale igat kasutamist, sest juba korra kuumutatud õli taaskasutamine „tapab“ toidus olevaid antioksüdante.
  • Kui praadides liha (harvemal juhul köögivilja) pind kõrbeb, siis võivad tekkida kantserogeensed ühendid, mida nimetatakse heterotsüklilisteks amiinideks (HCA). Heterotsüklilised amiinid mõjutavad peamiselt põie tööd ning suurendab põievähi riski.
  • Kui soovid oma toidule soola lisada, siis tee seda võimalusel alles peale praadimist. Praadimise ajal tõmbab sool toidust vett välja. Kohe peale pannilt võtmist on toit veel piisavalt kuum ning sool jääb kenasti külge.

 

Veel artikleid just sinule ...

Lugeja küsib: Kas kõik toidud tuleb valmistada soolata? Aitäh küsimuse eest. Sool on üsna põnev teema. Sool, või täpsemalt selles sisalduv naatrium, on meie kehale vajalik, sest see aitab säilita...
Aga taimetoitlased ütlevad, et soja on tervislik! Hoiatus: Kui sa oled taimetoitlane, siis oma närvide (ja ehk silmaklappide) säästmiseks jäta see artikkel parem vahele. Sõbralik soovitus...
Rasv Rasv on üks kolmest toitainest (süsivesikud, valgud, rasvad), mis annavad kaloreid. Kõik rasvad ja õlid koosnevad küllastunud, monoküllastum...
Kiri kõige kallimale … Kiri kõige kallimale Kullake, mul on sulle üks palve. Palun, hoiame meie ühsise kodu küpsistest, jäätisest ja šokolaadist puhtana. Jah, ma ...
Krõbedad kanatiivad tsillikastmes Nägin täna müügil mahekana tiibu ja teadsin kohe, et ma pean täna krõbedaid kanatiibu saama. Mitte, et ma oleks kunagi neid teinud. Täies...

Kas sa paleo uudiskirjaga juba oled liitunud?

Tahad teada kui oleme midagi huvitavat kirjutanud?

Imelihtne – liitu Paleo uudiskirjaga. Saadan ainult asjalikku infot ja usaldust ei kuritarvita.

Sips ja valmis.

Hurraa! Oledki liitunud. Palun lisa oma postkastis uudiskiri@paleo.ee usaldusväärsete saatjate hulka, muidu võib mõni kiri rämpsposti kausta end peita.

Share This