Kiri kõige kallimale
Kullake, mul on sulle üks palve. Palun, hoiame meie ühsise kodu küpsistest, jäätisest ja šokolaadist puhtana. Jah, ma mõtlen seda tõsiselt. Kohe täitsa puhtana!
Ma tean, et sina enamasti ei kuule maiustuste hüüdu. Minule aga on see nagu sireenide laul, mis kutsub keset ööd oma magususes. Ma tean, et sa ostad maiustusi “lastele”, kuid sa ju tegelikult tead, et lapsed neid tõenäoliselt ei näe. Mina söön need ära. Kogu kupatuse.
Nüüd aga.. Täidame parem oma köögikapid ja külmiku igas vikerkaaretoonis puu- ja köögiviljaga. Lisaks liha, pähkleid ja seemneid.
Loomulikult sööme vahel jäätist või kooki või küpsiseid. Ma luban. Ja siis naudime iga suutäit. Selleks aga läheme VÄLJA sööma. Aeg-ajalt. Me teeme sellest lõbusa perekondliku ürituse. Suur väljasõit maiustusi ostma. Jee!
Aga kodu hoiame kreemisest, magusast maitseelamusest puhtana, sest ma lihtsalt ei suuda sellele vastu hakata. Eriti jäätisele.. Kes küll suudaks vaid ühe portsjoniga piirduda?!
Ainus magus, mida ma enda lähedale vajan, oled sina.