Meile on terve elu pähe taotud, et ülekaal on ebatervislik.

Uudistes räägitakse uutest dieetidest, reklaamipausidel meelitatakse meid salendavate imetablettidega ja ajakirjades tutvustatakse meile kahe-nädalaga-saledaks programme. Meid pommitatakse teadmistega, et ülekaal on midagi halba ja üks õige keha on alati n-ö. rannavormis. Iga liigne kilo olla riskifaktoriks mõnele koledale haigusele või hädale. 

Sa pead end füüsiliselt üsna aktiivseks ja toitud terviseteadlikult, aga ikkagi kipub kaalunumber liiga suure olema. Võib-olla on just sinul tervislik ülekaal?

Tegelikult pole pilt nii must-valge. Ülekaalu ja ebatervisliku vahele ei saa võrdusmärki panna.

Tervislik rasvumine

Värskemad uurimused oskavad ülekaalu puhul eristada üht põnevat alajaotust – metaboolne tervislik rasvumine. Antud seisundi puhul ei näita rasvunud üksikisiku suurenenud riski haigestuda terviseprobleemidesse, näiteks metaboolsesse sündroomi või südameveresoonkonna haigustesse. Teadlased alles üritavad mõista seda olukorda ning tunnistavad, et ülekaalulisuse puhul on tegemist väga nüansirikka seisundiga. Samas võib see uus teadmine muuta viisi, kuidas me suhtume ülekaalu.

Metaboolse tervisliku rasvumise piirid ja diagnoosimine on alles väljatöötamisel, kuid üldiselt seletatakse seda kui ülekaalulise tüüpi, mis areneb inimese enda unikaalsete geenide, tema eluviisi ja -keskkonna koosmõjul.

Tundub, et vanus ja keharasva jaotumine võib mängida rolli selle määratlemisel, kellel on tõenäolisem olla metaboolselt tervislik. Ühe uurimuse järgi on püsiv metaboolne tervislik rasvumine tõenäolisem alla 40aastastel, kelle keharasv ei ole kogunenud vööpiirkonda.

See tervislik ülekaal ei tähenda muidugi, et otsene risk südameveresoonkonna haiguste või 2. tüüp diabeeti haigestumiseks üldse puudub.

Oluline on meeles pidada, et me kõik – olenemata kehakaalust – peaksime tegema jõupingutusi, et kaitsta oma tervist. Me ei saa kõike oma tervise juures kontrollida, kuid me saame valida, mida suhu pistame ja kui palju end liigutame.

Tunne end oma kehas hästi!

Veel artikleid just sinule ...

Äkiline püreesupp Koostis: 400 gr kurki või suvikõrvitsat 300 gr tomateid 3 paprikat 300 gr õunu 1 küüslauk 1 spl tomatipastat 4 spl suhkrut...
Gluteen – rahvavaenlane #1 Kui teha pingerida asjadest, mida me ei tohiks süüa, siis nisu (loe: gluteen) oleks selle nimekirja number Üks. Kurb on vaadata, kui ...
Glükoalkaloidid Glükoalkaloidid (suhkrud + alkaloidid) on looduslikud mürgid, mida leidub maavitsaliste (ing. k. Nightshades) perekonda kuuluvates taimedes ...
Mereannid minivormides Taas köögis katsetamas. Seekord on kalapäev. Kuna mul on pisikesed ahjuvormikesed, siis otsustasingi nende sisse midagi proovida. Kuus...
Rasvhape Rasvhapped on õlide ja rasvade ehituskivid. Nad koosnevad karboksüülhappest, millel on pikk, enamasti süsiniku aatomitest "saba". Selle "sa...

Kas sa paleo uudiskirjaga juba oled liitunud?

Tahad teada kui oleme midagi huvitavat kirjutanud?

Imelihtne – liitu Paleo uudiskirjaga. Saadan ainult asjalikku infot ja usaldust ei kuritarvita.

Sips ja valmis.

Hurraa! Oledki liitunud. Palun lisa oma postkastis uudiskiri@paleo.ee usaldusväärsete saatjate hulka, muidu võib mõni kiri rämpsposti kausta end peita.

Share This