Uni on ehk kõige rohkem alahinnatud tegur sinu kehale ja vaimule.

Alustame ikka minevikust. Enne, kui Ben Franklin lohet lennutades välku taga ajama asus, oli meil üsna vähe põhjust õhtuti üleval passida.

Peale päikeseloojangut polnud suurt midagi teha. Pealegi oleks pirruvalgel hommikutundideni ülevalolek tähendanud ümberkaudset lageraiet ja seega palju lisatööd.

Keskmine kütt sai tõenäoliselt üheksa või rohkem tundi magada. Mida ekvaatorile lähemal, seda rohkem said nad öösiti magada. Päevased uinakud olid samuti tavalised, et puhata päeva palavaimatel tundidel.

Me oleme paar miljonit aastat üsna ühtemoodi elanud, st järginud samu harjumusi oma kindlatel aegadel. Üsna ilmselt ei saa me oma genofondi muuta ühe hetkega.

Inimloom on päevase eluviisiga, meeldib see või mitte. Kui tahame seda muuta, tuleb arvestada tagajärgedega.

Teadlased on hakanud üha enam uskuma, et unepuudus on suurem probleem arenenud maailma haigustele kui kehv toitumine.

7 tundi või vähem

Keskmine kaasaegne inimene (nagu sina näiteks?) magab öösel kuni 7 tundi.

Tulemuseks on suurenenud põletikuoht ja insuliini resistentsus.

Need kaks on peamised kaasa aitajad (ja vahel ka ainupõhjustajad) kaalutõusule, rasvumisele, depressioonile ja ärevushäiretele; lisaks suurendavad need ohtu haigestuda II tüübi diabeeti, südamehaigustesse ja vähki.

Unepuuduse tõttu tekkinud insuliini resistentsus paneb veelgi enam isutama süsivesikute (urise nüüd minuga koos: „Jahu! Grrrr…“) järele ning nii on veelgi raskem pöörduda õige toitumise juurde.

Unepuudus teeb rumalaks. Hea küll, ei tee rumalaks, aga nüristab. (märge endale: ära solva oma lugejaid)

Pennsylvania Ülikoolis viidi läbi uurimus, mille järgi tekitab krooniline unepuudus (kuni 6 tundi öö kohta) kognitiivsete võimete vähenemist tasemel, mis on samaväärne kahe täiesti magamata ööga.

Seega, kui oled nn. ööloom, kes magab 6 tundi või vähem, ei tööta sinu aju täisvõimsusel.

Kuidas võtta unest maksimumi?

Üllataval kombel on üheks tähtsaimaks komponendiks pilkane pimedus.

Juba väike valgus on piisav, et pärssida melatoniini tootmist.

Melatoniin on võimas hormoon, mis suuresti vastutab imetajate ööpäevase rütmi eest.

Melatoniini taset annab tablettidega tõsta, see on näidanud häid tulemusi mitmete mittenakkavate haiguste ning sümptomite ravimises, näiteks vähk, migreen ning ülekaalulisus.

Samas on kuidagi tobe midagi sellist sisse süüa, mida su oma organism kõige paremini toota suudab.

Lihtsaim viis enda melatoniini taseme optimeerimiseks on magada piisavalt kaua piisavalt pimedas ruumis.

Korralik uni on inimese tervisele hädavajalik.

Tee otsus magada pilkases pimeduses vähemalt 8 tundi. Iga öö.

See võib olla sinu elu tähtsaim otsus.

Mis sa passid, mine magama! 🙂

Kui palju sina magad? Milline on sinu une kvaliteet? Vasta kommentaaridesse.

Share This