Kui alustada päris algusest, siis pean alustama algusest. Ma võtsin peale kolmanda lapse sündi juurde… ma ei teagi kui palju… aga ühel hetkel sai minu kaaluks 93 kg, seda 166 cm pikkuse juures. Siis tuli kaalujälgimine. See oli 1997. aasta alguses, käisin grupis ja võtsin oktoobriks maha 19,2 kg. See ei olnud mulle raske, aga 2013. aasta 15.aprilliks olin “saavutanud” tasahilju 92 kg. Sealt algas minu paleo toitumine.

Paar hommikut tagasi olin ärganud väga-väga kehva enesetundega ja vererõhk oli väga kõrge. Ehmatasin ning tegin kindla otsuse, et nii enam ei saa – võtan midagi ette. Paleost kuulsin-nägin naabervallas elava tordimeistri Maire facebooki postituste kaudu. Kuigi üht-teist oli minu kõrvu ka varem kostunud. Juba varem sõin teadlikult liha ja toorsalateid, kartulid ning tangained jätsin menüüst tasapisi kõrvale.

Niisiis 15.aprillist kuni 16.maini – range 30 päeva paleo väljakutse!!! Maos ja kogu kehas toimusid mingid protsessid, olemine üle kere oli imelik. Mõelge ise – kogu elu olin ju söönud makarone ja sarvekesi (meeldisid väga), piima ja piimatooteid sõin iga päev ja nüüd kõik välistatud!!!

Kuid mulle sobis, sest liha, kala ja seened jäid ju menüüsse. Range paleo kuuga kadus 4 kilo nii, et ei saanud arugi. 15.septembriks on kokku kadunud 13 kg. AGA tegelikult on kaalukaotus täielik boonus. Minu jaoks on tähtis, et vererõhk on normis, peavaludest ei tea ma enam midagi, energijat on tunduvalt rohkem ning uni on väga hea. Jalaliigesed (põlve, hüppe, kanna) ei tee enam valu kossutrennis ega ka rahvatantsuproovis.

Perest niipalju, et abikaasa on väga paleo toitumise poolt, ta on võtnud alla 7 kg, see niinimetatud “sakulihas” on kadunud. Kala ja liha valmistamine on alati tema teema olnud. Nüüd saab ta valmistada neid paleo retseptide järgi, jällegi midagi uut. Poeg ja tema tüdruksõber jälgivad väga, mida suhu pistavad ning ühel nädalavahetusel tõid muffineid, mis olid täiesti paleo. Teatasid uhkelt, et minagi võin neid rahuliku südamega süüa. Tütred on huvitatud paleost ning väga toetavad meid. Söövad hea meelega. Ka tütretütrele meeldivad paleotoidud.

Juba kaalujälgijates õpetati, et süüakse selleks, et elada, mitte vastupidi. See kehtib minu puhul ka nüüd.

Minuga juhtus selline lugu: läksin sünnipäevale ja mõtlesin, et tõstan endale lusikatäie makaronisalatit – no et mis see ikka teeb. Alkoholi ei võtnud tilkagi. Ja kui halb oli mul järgmisel päeval. Peale seda ei ole mul mitte mingisugust tahtmist pasta järele. Sai-leib? No ei taha lihtsalt!

Ahjaa, alkohol? Vahel võtan tähtpäeva puhul pitsikese kangemat. Millegipärast ei taha enam gaasilisi, kergemaid jooke, kuigi varem just neid ma jõingi. Pitsikene kangemat – söögi alla – tundub kuidagi rohkem terviseks olevat. Ei tea miks aga õlut ei suuda ma enam üldse juua, isegi saunas meeldib ainult vesi.

Paleost olen õppinud, et

  • hea enesetunde loomiseks tuleb väga hoolega jälgida, mida alla neelad. Paljud tuttavad küsivad, et kuidas sa suudad loobuda ühest või teisest. Aga see pole üldse raske. Mingil hetkel tunned lihtsalt, et su keha ei vaja saia, leiba, pastat jms.
  • ei söö kunagi kõhtu punni täis. Panen portsu taldrikule valmis, söön rahulikult ning polegi vajadust juurde võtta. Nagu lugesin paleo kodulehelt, et ei pea ju sportlase portsu sisse ajama, kui tegelikult istud kontori tööl.
Ene Aedmaa

Kas sa paleo uudiskirjaga juba oled liitunud?

Tahad teada kui oleme midagi huvitavat kirjutanud?

Imelihtne – liitu Paleo uudiskirjaga. Saadan ainult asjalikku infot ja usaldust ei kuritarvita.

Sips ja valmis.

Hurraa! Oledki liitunud. Palun lisa oma postkastis uudiskiri@paleo.ee usaldusväärsete saatjate hulka, muidu võib mõni kiri rämpsposti kausta end peita.

Share This