paleo.ee · Söö päris toitu
Allergia, talumatus ja tundlikkus – mis vahe neil on?
Kell on pool kaks päeval. Lõuna on söödud, kõht puhitab, pea hakkab valutama ja silmad vajuvad kinni. Mis see oli? Allergia? Talumatus? Või lihtsalt pikk päev?
Tihti ei suuda inimesed neil vahet teha. Kolm sõna, mida kasutatakse nagu sünonüüme, tähendavad aga eri asju. Vaatame need lihtsalt üle.
Allergia: kiire ja tihti äge
Toiduallergia on immuunsüsteemi reaktsioon. Keha tunnistab mõne toidu valgu ohtlikuks ja hakkab selle vastu võitlema. Sümptomid tulevad tavaliselt kiiresti, mõne minuti või tunni jooksul, ja võivad olla üsna ägedad.
Seetõttu saavad allergilised inimesed enamasti kiiresti selgust: minnakse arsti juurde, tehakse testid ja teatakse, millest hoiduda.
Talumatus: aeglasem ja vaiksem
Talumatus ei ole allergia. Siin ei ole immuunsüsteem peamine tegija, vaid keha ei saa mõne toiduga hästi hakkama. Tuntuim näide on laktoositalumatus: keha ei lagunda piimasuhkrut hästi ja tulemuseks on puhitus, krambid või kõhulahtisus. Kui piim põhjustab kõhuvalu, saab arst seda kergesti diagnoosida.
Talumatuse eripära on see, et reaktsioon ei pruugi tulla kohe. Vahel läheb söömisest halva enesetundeni tunde, mõnikord isegi päevi, ja siis on seost toiduga väga raske märgata. Pidev väsimus, tujukus või peavalu ei tule ju esimese asjana pähe seostada eilse õhtusöögiga.
Tundlikkus: hallis alas
Mina vaatan talumatust ja tundlikkust ühe skaala eri otstena. Kui piim teeb sulle kõhuvalu, lähed sa arsti juurde. Aga kui piim teeb sind ainult väsinuks või ärritab nahka? Siis ei pruugi arsti juurde minemine mõttesse tulla ja kui tulebki, siis ei pruugi arst kohe seost leida.
Toidutundlikkuse jaoks ei ole enamasti head ja kindlat testi, mistõttu ei saa ka arst alati öelda, kas süüdi on just toit. Lisaks võib väsimusel, peavalul ja nahaprobleemidel olla palju teisi põhjuseid.
Mõned toidud on sellised, millega meie keha saab hakkama, aga meie enesetunne on nendeta parem. See ongi ehk kõige suurem erinevus meditsiiniliste diagnooside ja tundlikkuse vahel. Meditsiin püüab vältida kahju tekitavaid toite, meie aga üritame mitte vaid elus püsida, vaid ka elada.
Gluteen ja tsöliaakia
Gluteeniga on seotud mitu eri seisundit: tsöliaakia (autoimmuunhaigus), nisuallergia ja gluteenitundlikkus. Need ei ole sama asi. Täpsema loo sellest, kuidas gluteenitalumatust ära tunda, leiad artiklist „Kas sa oled gluteenitalumatu?“.
Kui kahtlustad tsöliaakiat või toidutalumatust, lase end testida enne, kui kahtlusalusest toidust loobud. Gluteeni mitte süües ei näita gluteenitalumatuse testid midagi asjalikku. Kui sa oled juba gluteeni välja jätnud ja tahad testi teha, räägi arstiga, kuidas sellega edasi minna.
Kuidas asja uurida
- Räägi arstiga. Kui sul on tugevad või püsivad vaevused või kahtlustad allergiat või tsöliaakiat, küsi vereuuringuid ja vajadusel allergiateste.
- Pane vaevused kirja. Kõik, mis sind vaevab, ka siis, kui see tundub toiduga seostamatu. Ära ürita seletada, lihtsalt kirjuta üles.
- Katseta. Kui testid on tehtud, jäta paleo toidusedeli järgi mõned toidud kuuks ajaks menüüst välja. Selleks sobib hästi paleo 30 päeva väljakutse.
- Too toidud tagasi ükshaaval. Ühe toidu kaupa sellepärast, et muidu sa ei tea, mis vaevusi tekitas või süvendas. Kuidas, loe artiklist „Kuidas toitu pärast 30 päeva tagasi tuua“.
- Võrdle märkmeid. Kui mõni vaevus tuli koos ühe kindla toiduga tagasi, püüa seda ka edaspidi vältida.
Mõnede inimeste puhul juhtub, et pärast ühe toidu väljajätmist hakkab keha reageerima mõnele teisele, mis tundub talle sarnane. Seda kutsutakse risttalumatuseks (või risttundlikkuseks). See on veel üks põhjus, miks väljajätmist ja tagasitoomist tasub teha rahulikult ja märkmetega, mitte kõike korraga.
Söö päris toitu!
Artikkel aadressil paleo.ee/allergia-talumatus-tundlikkus/
