Olgu, olgu, sina ja mina oleme ka päris inimesed 🙂
Ma püüan poollüüriliselt viidata pigem inimestele meie ümber. Neile, kelle jaoks meie oma paleo veidrusega ei paista tingimata enam „päris inimestena“.
Eks me oleme ju väikest viisi veidrikud oma tervise eest hoolitsemisega.
Sa tegid läbi paleo väljakutse, su tervis läks paremaks ja otsustasid päris toitu sööma jäädagi.
Ka inimesed sinu ümber on nüüdseks muudatusi märganud.
Ühest küljest näid neile energilisem ja rõõmsam, aga teisalt oled sa mingis oma mullis, mis liigub tihtipeale tavaloogikaga vastuvoolu.
Ja siis saabub see hetk – keegi küsib sult, et mis värk on?
Arvatavasti lajatad neile kohe nätaki kõige negatiivsega – EI jahule, EI kaunviljadele, EI piimale, EI magusale, EI…
Selleks ajaks, kui sa heade asjadeni jõuad, on kuulajad juba sinu jutule kurdiks jäänud ja samahästi võiksid sa neile haldusreformi või Kreeka majandust lahti seletada.
Ka mina olen selles süüdi, kipun enamasti esimese hooga piiramistest rääkima.
Toon sulle täna inspiratsiooniks paar näidet, kuidas paleost rääkida, samal ajal inimesi enda ümber vähem hirmutades 🙂
Töökaaslasele, lõunalauas
Vaata, minu meelest on maru loogiline, et me oleme arenenud teatud viisil ja kuskil on olemas meile geneetiliselt kõige sobivam toitumisviis. Nii nagu ma ei ürita jänesele liha toita, ei saa ma ka ise eeldada, et kõik mulle endale sobib. Inimene on ju ikkagi inimloom, looduse osa.
Seega ma söön palju täisväärtuslikku töötlemata toitu – kvaliteetset liha ja palju loomset rasva, tonnide viisi puu- ja köögivilju.. Ma ei loe kaloreid, vaid kuulan oma keha – kui olen näljane, siis söön, kui ei, siis ei söö. Mu söögid on maitsvad ja toitvad ning tegelikult olen ma võrreldes varasemaga haruharva päris näljane.
Ma magan paremini ja mul on rohkem energiat, mis omakorda aitab mul hakkama saada tööstressiga. Möödas on päevad, mil läksin koju tühjaks pigistatud sidrunina.
Arstile, järjekordsel läbivaatusel
Paleo põhiidee seisneb evolutsioonilises bioloogias – nimelt selles, et meie kehad ja eelkõige seedimine pole jõudnud moodsa toitumisega kohaneda.
Ma söön töötlemata toitu: palju tõeliselt kvaliteetset liha ja köögivilju ning suhteliselt vähe süsivesikuid. Minu süsivesikud tulevad reeglina tärkliserohketest mugulatest. Ma näen vaeva, et piisavalt magada ning iga päev natukene end liigutada.
Ma tunnen, et olen oma ärritatud soole sündroomile palju abi saanud. Süsivesikuteta ei tee mu veresuhkur enam suuri hüppeid ja see aitab mul püsivalt kaalu langetada.
Muide, madala süsivesikutasemega toitumise mõjust insuliini tundlikkuse parandamisele on tehtud palju uuringuid, aga seda te muidugi teadsite isegi, eksole.
Isale, üle Zoomi
Sa ju mäletad, ma tundsin end varem päris kehvasti – mul polnud üldse energiat ja jäin pidevalt haigeks. Ühel hetkel sai mul sellest mõõt täis ja ma teadsin, et pean midagi muutma. Ma otsustasin süüa vaid kvaliteetset päris toitu.
See toitumine, mida jälgin – põhimõtteliselt, kui mõtled evolutsioonile, siis on ju väga loogiline, et me pole kõige selle moodsa toiduga kohanenud. Igal pool on keemia ja suhkur ja allergiatekitajad. Palju tervislikum on minna ajas tagasi ning süüa traditsioonilisemat toitu.
Nüüd sööngi palju värskeid puu- ja köögivilju, palju väga hea kvaliteediga liha. Ma askeldan tihti köögis ja valmistan toidu enamasti ise – muide, ma peaks millalgi sulle oma teravat ahjupada tegema. Tunnen end uskumatult hästi ja selline toitumine aitab mul kaalu langetada.
Tegelikult mõtlesin ükspäev su peale, kuna sul on artriidiga probleeme – äkki võiks sellest sullegi abi olla..?
