Toitumine võetakse enamasti luubi alla siis, kui on soov kaalus alla võtta. Eduka tegevuse ja püsiva lõpptulemuse saavutamisel on suureks abiks konkreetse eesmärgi püstitamine. Mida võtta sihiks? Meedia toidab meid piltidega ülisaledatest treenitud modellidest. Rõhuvale enamusele meist ei ole aga need kehad ei optimaalsed ega tervislikud. Mida siis teha? Kuidas seda personaalset, just konkreetselt sulle sobivaimat kaaluvahemikku leida? Jah, kaaluvahemikku mitte kaalunumbrit, sest eesmärgiks ei saa olla üks konkreetne number – hommik, õhtu, kempsuskäigud, seedimine ja söödud toit mõjutavad meie kaalunumbrit igal ajahetkel.

Isikliku ideaalse kaaluvahemiku leidmiseks tuleb arvesse võtta mitmeid faktoreid, sealhulgas vanust, rasvaprotsenti, pikkust, sugu ja kehatüüpi. Inimesed on erinevad ja võrreldes ennast inimestega, kes on juhtumisi veidi ülekaalulised või vastupidi – modellitüüpi kehaehitusega, riskid seada oma eesmärgi kas liiga kõrgeks või madalaks. Mõtle enda jaoks läbi järgnevad punktid:

Kõhn ei võrdu tingimata tervislik

Ilus inimene on terve inimene, mitte tingimata ülisale. Tervisele on kasulik õige toitumine, liikumine ja korralik uni ning normis kehakaal, kõhnus iseenesest veel head tervist ei taga.

Reaalsustaju

Paljude kehatüüp ei lase neil kunagi saada piitspeenikeseks, kuid nad on ilusad just omas ideaalses kaaluvahemikus, tervena. Mõni lihtsalt on kurvilisem kui teine.

Kõhn ei võrdu treenitud

Kõik saledad ei ole heas vormis. Paljud dieedid kaotavad rasva kõrval ka lihasmassi.

Võltssaledus

Pea kõik pildid kuulsatest ja ilusatest inimestest, kellega end võrdlema kiputakse, on tegelikult töödeldud, vastamaks kellegi teise ilustandardile. Kuigi võime neid endale eeskujuks võta, ei kujuta nende pildid endast pahatihti reaalsust – ka kauneimad neist ärkavad kottis silmadega, neil on tselluliiti ja nad pole mõne oma kehaosaga rahul.

Enesetunne prioriteediks

Väljanägemisest palju olulisem on enesetunne. Peegelpildist olulisem on olla ärgates väljapuhanud ja energiline, selliselt on sul jaksu teha ülejäänud päeva jooksul tervislikke valikuid – ilu algab seestpoolt ning peagi paistab see ka peeglist ja ümbritsevate inimeste silmadest.

Tervisekontroll

Tõelised tervisenäitajad saad pigem perearstikabinetist kui vannitoakaalult. Kasuta testide tulemusi motivatsiooniallikana, suuna fookus näiteks kolesteroolitaseme ja vererõhu alandamisele, lihastoonuse tõstmisele ja rasva vähendamisele.

Kuidas leida endale sobivat kaaluvahemikku?

On mitmeid viise, kuidas leida isiklikku optimaalset kaaluvahemikku, mille eesmärgiks valimisega saad oma keha naeratama panna ja sisemise ilu kaudu ka välimise välja tuua. Vaatme levinumaid, mida saad ka kodus ise arvutada.

Kehamassiindeks (KMI)

KMI

Ilmselt kõige levinuim mõõteskaaladest ongi kehamassiindeks (KMI). Internetist leiad kergesti KMI kalkulaatoreid, kuid sa saad seda ka ise arvutada. KMI leidmiseks jagatakse kehakaal kilogrammides pikkuse ruuduga meetrites. KMI valem on mõeldud üksnes esialgse kiire hinnangu andmiseks, see ei sobi kasutamiseks kuni 20 ja üle 65 aasta vanustele inimestele, samuti sportlastele ja raseduse korral.

Tulemused

Tervisele ohtlik alakaal < 16
Alakaal 16 – 18,5
Normaalkaal 18,5 – 25
Ülekaal 25 – 30
Rasvumine 30 – 35
Tugev rasvumine 35 – 40
Tervisele ohtlik rasvumine > 40

Kriitika

Tegemist on mõõtevalemiga, mis ei võta arvesse inimeste erinevusi, näiteks rinna-, puusa- ja vööümbermõõtu, luude- ja lihasmassi jms, mis võib tulemuste pinnalt tervise hindamist tugevalt mõjutada. Näiteks sportlase kehamassiindeks võib sel viisil arvutatuna anda suurema tulemuse kui sama pikkusega tugitoolisportlase oma.

Vöö- ja puusaümbermõõdu suhe (WHR)

WHR

Puusa- ja vööümbermõõdu suhe võtab rohkem arvesse inimeste erinevaid kehatüüpe. Selle leidmiseks mõõda oma vöökoht selle kitsaimast kohast ning jaga see kõige laiemast kohast mõõdetud puusaümbermõõduga.

Tulemused

WHR peaks naistel jääma 0,7 ja 0,8 vahele, meestel on normaalne 0,9-1,0.

Kriitika

WHR-i kasutades ei mõõdeta täpset keha rasvaprotsenti ega lihasmassi. Siiski loetakse seda paremaks ideaalkaalu ja terviseriskide näitajaks kui KMI-d.

Kuidas vöökohta mõõta?

Vii mõõtmine läbi riietumata ja hommikul ärgates, enne hommikusööki. Hoia kõhulihased lõdvestunud olekus, hinga rahulikult ning ära tõmba kõhtu sisse. Ümmarda tulemus täissentimeetriteks.

Vööümbermõõdu ning pikkuse suhe (WHtR)

WHtR

Veel üheks lihtsaks mõõtmisvõimaluseks on WHtR, mille jaoks jagatakse vöökoha ümbermõõt pikkusega.

Kuni 15 aastased
alakaal < 0,34
normaalkaal 0,35-0,51
ülekaal 0,52-0,63
rasvumus > 0,64

Tulemused

Mehed
alakaal < 0,34
normaalkaal 0,35-0,52
ülekaal 0,53-0,57
rasvumus 0,58-0,62
tõsine rasvumus > 0,63

Naised
alakaal < 0,34
normaalkaal 0,35-0,48
ülekaal 0,49-0,53
rasvumus 0,54-0,57
tõsine rasvumus > 0,58

WHR ja WHtR tulemusi loetakse täpsemaks, kuid ka KMI annab häid tulemusi niiöelda tavainimese puhul. Kui alustad peale esmast mõõmist trenni ja dieediga, pea meeles, et treenimine võib suurendada su lihasmassi, mis võib omakorda kaalunumbrit hoopis suurendada, kuigi vööümbermõõt väheneb – musklid kaaluvad rasvast rohkem.

Loodan, et sulle meeldib mõte olla oma tervislikus optimaalses kaalus, selle asemel, et pidada dieeti mingi ebarealistliku kaalunumbri saavutamiseks, ohustades samal ajal oma tervist.