Kaunviljade alla kuulub suur hulk erinevaid sorte ube, läätsesid, kikerherneid, herneid, sojaube ja maapähkleid.
Samas, sinu ja minu õnneks, kohvi-, kakao- ja vanillioad pole botaaniliselt kaunviljad ning seega neid ma seekord ei käsitle.
Herned ja oad on justkui taimelapsed, kelle ainukeseks missiooniks on suureks taimeks kasvada.
Kuna maailm on karm ja ebaõiglane, siis püüavad loomad (s.h. inimloomad) neid enne nahka pista.
Enese kaitseks neil käsi-jalgu-okkaid pole, seega on loodus andnud neile keemiarelvad – lektiin neist võimsaim.
Inimest küll lektiin koheselt ei tapa, aga sandiks teeb küll. Aaaeeeglaselt.
Ei olegi tervislik?
Kaunvilju soovitatakse tihti kui tervisliku allikat kiudainetele, vitamiinidele, mineraalidele. Lisaks olla kaunviljad „kõrge“ valgusisaldusega.
Tegelikult ei ole kaunviljad valgutihedad – enamik neist sisaldab süsivesikuid kaks-kolm korda rohkem kui valke.
Ja päris kindlasti pole kaunviljad nii proteiinirikkad kui liha, mereannid ja munad.
Kui me võrreldeme kaunvilju köögi- ja puuviljadega, siis kahvatuvad kaunviljad nii toitainete kui kiudainete hulga poolest.
Antitoitained
Mitmed kaunviljad sisaldavad arvestatavas koguses fütaate – antitoitaineid, mis seovad mineraalne kaunviljades ja seega muudavad nende seedimise võimatuks.
See tähendab muuseas, et nii mõnedki kaunviljades leiduvatest mineraalidest läbivad meie keha ilma, et me neist midagi kasulikku kätte saaksime. Seega need polegi nii kasulikud kui toitumisalane teave võib väita.
Samas, kui kaunvilju loputada, pikalt leotada, keeta või kääritada, väheneb fütaatide kogus.
Enamus süsivesikutest (suhkrud), mis kaunviljades leiduvad, ei seedu ega imendu korralikult.
Neist saab toit seedeorganismis elavatele bakteritele, kes omakorda „kääritavad“ suhkruid, tekitades ebameeldivusi nagu puhitused ja gaasid. Halvemal juhul on tagajärjeks krooniline põletik seedetraktis.
Maapähklid
Maapähklid sisaldavad ainulaadset lektiini.
Kui teistes kaunviljades leiduv lektiin küpsetamisel suuresti hävitatakse, siis maapähklite lektiin kuumusega ei hävine ning organism ei suuda seda ka töödelda.
See tähendab, et maapähklite puhul jõuab lektiin soolestikku suuresti puutumatult ja imendub läbi soolestiku limaskesta vereringesse, kus põhjustab antikehade tekkimist ja süsteemset põletikku.
Aedoad on erandiks
Aeduba on põhimõtteliselt ainuke kaunvili, mis ei ole meie tervisele kahjulik.
Põhjus on selles, et neil ei ole veel lektiini olulises koguses tekkinud. Nad lähevad n.ö. liiga noorest peast toidulauale.
Siiski kannatavad ka aedoad „tühjade kalorite“ needuse käes, nad ei ole kuigi proteiinitihedad. Paleo seisukohast võiksid neid tarbida mõõdukalt.
