paleo.ee · Söö päris toitu
Isud kontrolli alla: miks sa tahad midagi head ja mida teha
Kell on kolm pärastlõunal. Söögist on möödas vaid kaks tundi, kõht ei kurda, aga mõte on juba kontori köögis. Midagi head. Mida täpselt, seda sa ei tea, ja see ongi kõige hullem.
Tuttav? Mulle ka. Meil kõigil on vahel isud ja paleo aitab neid vähendada, aga päris ära need ei kao. Küll aga saab nendega õppida ümber käima. Alustame kõige lihtsamast.
Kas sa oled lihtsalt näljane?
Kõige ilmsem isu põhjus on tavaline nälg. Kui viimasest söögikorrast on tunde möödas, siis söö midagi, milles on valku, köögivilja ja head rasva. Veresuhkur püsib rahulikum ja see kontrollimatu „tahaks midagi“ jääb sageli ära.
Vahel on asi hoopis janus. Keha ei ütle alati selgelt, mida ta tahab, ja janu võib maskeeruda tahtmiseks midagi suhu pista. Joo klaas vett ja vaata, mis juhtub.
Kui kõht on täis, aga isu on ikka
Kui viimasest söögist on vaevalt tunnike, tasub vaadata, mis söögi ajal juhtus.
Sõid liiga palju süsivesikuid ja liiga vähe valku ning rasva. Pane igasse söögikorda valku, köögivilja ja head rasva. Toit, mis täidab küll kõhtu, aga ei toida keha, paneb su peagi uuesti küsima. Seda seletab pikemalt artikkel „Miks töödeldud toit rikub keha signaale?“.
Sõid liiga kiiresti. Kiires elus on nii lihtne toit lihtsalt kurgust alla kühveldada. Täiskõhutunde tekkimiseks kulub tavaliselt umbes 20 minutit. Mõtle, kui palju toitu suudad sa selle ajaga alla kugistada. Ja kui ütled, et sul ei ole aega, siis see on ebausutav: paarkümmend minutit leiab igaüks. Kasuta need ainult toidule – ilma telefoni ja telekata ning kõndimise pealt söömata. Naudi iga suutäit.
Tekitad ahvatlusi ise. Kui kiirelt kättesaadavad näksid on kodus, autos ja käekotis, siis sa sööd need ära. Võid endale küll rääkida, et oled tugev, aga päeva lõpuks on pähklid kuidagi taskust haihtunud. Parim abinõu on lihtne: ära neid üldse varu.
Isu on sageli õpitud käitumine
Kui nälg ja söögikorra koostis isu ei seleta, on tõenäoliselt tegemist situatsioonilise päästikuga. Meil kõigil on hulk alateadlikke mustreid. Kas tead tunnet, kui tualetivajadus tekib alles kodutrepi viimastel astmetel? Isu töötab sama moodi: keha on mingi rituaali ära õppinud ja taaselustab seda.
Bioloogilised päästikud. Hormoonide kõikumine, vähene uni, vedelikupuudus. Sellistel hetkedel küsib keha enamasti suhkrut, magusat, leiba, makarone ja muid tärkliserikkaid toite.
Emotsionaalsed päästikud. Need on sageli kõige tugevamad. Stress, kurbus, viha, süütunne, töösurve. Oled kindlasti kuulnud väljendit „emotsionaalne sööja“. Kui tunned, et tunded kasvavad üle pea, siis ära haara kahvlit. Mine pooleks tunniks jalutama, helista sõbrale või võta kuum vann. Stressist rääkisin pikemalt artiklis „Stress, kortisool ja toitumine“.
Keskkonna päästikud. Kes meist poleks värske saia letist mööda jalutanud? Milline lõhn! Päästikuks ei pea olema isegi toit. Mõne jaoks käivitab isu hoopis mõni heli või koht.
Ajalised rituaalid. Lõunapaus on kell kaksteist ja see tähendab söömist ka siis, kui nälga pole. Lõunasööki ei pea sööma lõuna ajal. Kui kõht ei nõua, oota natuke ja söö hiljem. See küsib pisut planeerimist, muidu valid kergema vastupanu tee.
Telekas ja arvuti. Õhtune film nõuab krõpse, jäätist või õlut, kassivideod lähevad küpsistega paremini alla. Probleemi teadvustamine on pool võitu. Muuda harjumust väikeste sammudega: rämpsu asemel näksi tooreid juurvilju või paari tükki tumedat šokolaadi (vähemalt 70% kakaod).
Seltskond. Koogitükk kontoris, jäätis sõbrannaga, paar kokteili väljas. See on elu osa ja paleoga kõige raskem kokku sobitada. Ma ei ütle, et loobu sotsiaalsest elust. Ma ütlen, et ole enda vastu aus: iga asi ei vääri koogitükki. Ja kui sa alkoholi ei joo, ei pea sa seda kellelegi õigustama.
Päästikutest, rutiinidest ja tasudest, mis sinu käitumist juhivad, kirjutasin artiklis „Harjumused, mitte tahtejõud“. Kui sa arvad, et isude taga on lihtsalt nõrk iseloom, loe ka seda: „Lugeja küsib: mul puudub iseloom dieedi pidamiseks“.
Kui sinu isu käib pidevalt magusa järele ja tundub, et see võtab kontrolli üle, siis vaata artiklit „Kas sul on suhkrusõltuvus?“. Seal on sellest rohkem.
Näksimine: veresuhkur või seltskond?
Näksimise kohta on kaks arvamust. Ühed peavad seda halvaks kombeks, mis rikub isu õigeks söögiks, teiste meelest on snäkk söögikordade vahel lausa vajalik. Üldiselt usalda oma sisetunnet: kui kõht on tühi, söö, hoolimata sellest, kuidas seda söögikorda nimetad. Hea oleks siiski, kui kogu päev ei möödu näksides.
Näksimise põhjuseid on kaks ja mõlemad on normaalsed, kuid nendega tuleb käituda erinevalt.
- Veresuhkur langeb. Eelmisest söögist on liiga palju aega ja keha annab märku. Söö midagi, mis annab päriselt energiat, näiteks puuvili või peotäis pähkleid (päevane piir võiks olla umbes 50g).
- Seltskond ja meelelahutus. Sõpradega vesteldes on nii mõnus aeg-ajalt midagi suhu pista. Siis vali ülesöömise ennetamiseks midagi kergemat. Filmiõhtuks tee ise ahjus köögiviljakrõpse, väikseid lihapalle või lõika värsket köögivilja suupärasteks tükkideks.
Võlusõna on mõõdukus.
Sul on alati valik
Oluline on teadvustada, miks sa midagi teed. Sul on valik ja sa ei pea kellelegi midagi tõestama. Isud ei kao ilmselt iial päris ära, aga nende võim sinu üle väheneb.
Järgmine kord, kui kell on kolm ja mõte läheb köögi poole, küsi endalt kolm asja. Kas ma olen näljane? Mis just praegu juhtus? Mida ma tegelikult tahan? Vastus võib sind üllatada.
Ja kui sa ikka vahel järele annad, siis ei juhtu midagi hullu. Söö päris toitu!
Artikkel aadressil paleo.ee/isud-kontrolli-alla/
