Meile on terve elu pähe taotud, et ülekaal on ebatervislik.
Uudistes räägitakse uutest dieetidest, reklaamipausidel meelitatakse meid salendavate imetablettidega ja ajakirjades tutvustatakse meile kahe-nädalaga-saledaks programme. Meid pommitatakse teadmistega, et ülekaal on midagi halba ja üks õige keha on alati n-ö. rannavormis. Iga liigne kilo olla riskifaktoriks mõnele koledale haigusele või hädale.
Sa pead end füüsiliselt üsna aktiivseks ja toitud terviseteadlikult, aga ikkagi kipub kaalunumber liiga suure olema. Võib-olla on just sinul tervislik ülekaal?
Tegelikult pole pilt nii must-valge. Ülekaalu ja ebatervisliku vahele ei saa võrdusmärki panna.
Tervislik rasvumine
Värskemad uurimused oskavad ülekaalu puhul eristada üht põnevat alajaotust – metaboolne tervislik rasvumine. Antud seisundi puhul ei näita rasvunud üksikisiku suurenenud riski haigestuda terviseprobleemidesse, näiteks metaboolsesse sündroomi või südameveresoonkonna haigustesse. Teadlased alles üritavad mõista seda olukorda ning tunnistavad, et ülekaalulisuse puhul on tegemist väga nüansirikka seisundiga. Samas võib see uus teadmine muuta viisi, kuidas me suhtume ülekaalu.
Metaboolse tervisliku rasvumise piirid ja diagnoosimine on alles väljatöötamisel, kuid üldiselt seletatakse seda kui ülekaalulise tüüpi, mis areneb inimese enda unikaalsete geenide, tema eluviisi ja -keskkonna koosmõjul.
Tundub, et vanus ja keharasva jaotumine võib mängida rolli selle määratlemisel, kellel on tõenäolisem olla metaboolselt tervislik. Ühe uurimuse järgi on püsiv metaboolne tervislik rasvumine tõenäolisem alla 40aastastel, kelle keharasv ei ole kogunenud vööpiirkonda.
See tervislik ülekaal ei tähenda muidugi, et otsene risk südameveresoonkonna haiguste või 2. tüüp diabeeti haigestumiseks üldse puudub.
Oluline on meeles pidada, et me kõik – olenemata kehakaalust – peaksime tegema jõupingutusi, et kaitsta oma tervist. Me ei saa kõike oma tervise juures kontrollida, kuid me saame valida, mida suhu pistame ja kui palju end liigutame.
Tunne end oma kehas hästi!
