Kas sa teadsid, et soolestik moodustab umbes 70% meie immuunsüsteemist? Tõsilugu.
Soolestiku vastutada on:
- söödud toidu lagundamine ja sellest toitainete omandamine;
- seedmisest jääkainete eemaldamine;
- organismi kaitsmine toksiinide, viiruste ning halbade bakterite eest.
Need mõnele reale mahtuvad ülesanded on meile eluliselt tähtsad ning seetõttu on oluline oma soolte tervise eest hoolt kanda.
Meie seedesüsteemi võimekus normaalselt funktsioneerida mõjutab suuresti meie enesetunnet ning vastupanu kroonilistele haigustele.
Mis meie seedimises siis toimub?
Meie soolestiku sisepind on barjääriks väliskeskkonna ja vereringe vahel. Seda, et soolestiku sees olev toit on väliskeskkond, on ehk pisut keeruline ette kujutada, sest see pole väga intuitiivne. Kujuta meie soolestikku ette kui tunnelit, kuhu ma toitu kühveldama ja kus siis tunneliseinad vajalikud toitained endasse imavad ning ülejääk… noh, läheb tunneli teisest otsast välja.
Heal juhul pääseb selle barjääri kaudu verre vaid seeditud rasvu, valke ja tärklist.
Kõik muu imendumist vääriv kraam imendub erinevalt.
Kloor, kaalium, magneesium, naatrium ja vabad rasvhapped imenduvad läbi epiteelrakkude. Aminohapped, rasvhapped, glükoos, mineraalid ja vitamiinid imenduvad samuti läbi epiteelrakkude, kuid kasutavad selleks pisut teist mehhanismi. Ma ei hakka siin su pead sellega vaevama, ega me bioloogiatunnis ole 🙂
Lisaks on veel üks viis, kuidas ained meie vereringesse satuvad – epiteelrakkude vahelt.
Rakkudevahelised avad (tiheliidused) on tavaliselt suletud. Kui soole sisepind on ärritunud, avanevad rakkude vahelised “väravad” ning soovimatud suured molekulid lastakse sealt vahelt läbi.
Need soovimatud ained on immuunsüsteemi jaoks võõrkehad, kuna neid vereringes tavaliselt ei leidu ning tekkinud ebatavlisele olukorrale reageerib immuunsüsteem antikehade tootmisega.
Kui soole sisepind pideva ärrituse tulemusel kahjustub, satuvad verre veel suuremad võõrkehad nagu haiguseid põhjustavad bakterid, seedimata toiduosakesed ning toksiinid.
Immuunsüsteemi jaoks tähendab see uusi ohte ja uusi antikehasid. Ning veelgi enam tööd ehk võitlemist, mille kõrvalproduktiks on oksüdandid, mis põhjustavad ärritust ja põletikke üle terve keha.
Jah, just immuunsüsteemi võitlustandrile mahajäänud oksüdandid on põhjuseks, miks me peama sööma antioksüdantide rikkaid toite.
Just soolestiku tervis ja immuunsüsteemi kaitsmine on need kriteeriumid, mille järgi paleo toidusedel on koostatud. Paleo aitab vältida anti-toitaineid, keemiat, suhkrut ja muid ärritavaid koostisosi meie toidus. Ikka kvaliteet ennekõike.
Muide, ma olen sellest rääkinud pikalt ja põhjalikult paleo koolitusel. Sellest on nüüd ka video saadaval.
Kuidas teada, kas sul võiks olla lekkiv sool? Vaatame sümptomeid.
Lekkiva soole sündroomi sümptomid:
- akne jt naha probleemid
- ärritatud soole sündroom
- artriidid (osteoartriit ja reumatoidartriit)
- autism
- depressioon, tuju muutused
- ekseem
- hüperaktiivsus
- kõhulahtisus ja –kinnisus
- krooniline hepatiit, krooniline pankreatiit
- kroonilise väsimuse sündroom
- psoriaas, dermatiit
- soole põletikuline haigus
- toidu ja kemikaalide tundlikkus
- toiduallergia ja –talumatus
- tsöliaakia
- tsüstiline fibroos
- urtikaaria
- väsimus
- viraalsed ja bakteriaalsed infektsioonid
Diagnoosimine
Kui sa eelneva loetelu peale nukralt nihelema hakkasid, siis tasub ehk oma perearstilt testi paluda.
Tavaliselt diagnoositakse lekkiva soole sündroomi ohutute kemikaalide mannitooli ja laktuloosi näitude põhjal uriiniproovi abil. Mannitooli molekulid on väiksed ja läbivad sooleseina, mistõttu kasutatakse seda soole imenduvuse näitajana. Laktuloosi molekulid on aga suured ja ei läbi sooleseina kuigi hästi. See sobib kenasti soole läbilaskvuse näitajaks. Uriin võetakse enne mannitooli ja laktuloosi tarbimist ja 6 tundi pärast seda ning määratakse nende mõlema sisaldus.
Kõrge laktuloosi sisaldus viitab lekkivale soolele. Vähene mannitooli sisaldus aga näitab imendumise puudulikkust.
Aga.
Sa saad end ka ise kodus testida. Väldi gluteeni sisaldavaid (aga ka gluteenivabu) teravilju vähemalt kaks nädalat ning vaata, kuidas sa end tunned.
Gluteenitalumatuse või -tundlikkuse puhul tuntakse tihti peale esimest nädalat nö võõrutusnähtusid. Veelgi kindlamaks tunnuseks on tajutav tervise halvenemine gluteeni esmakordsel tarbimisel peale kaht nädalat.
