Üks tore lähenemine toidule on: „Iga toit, mida sa sööd, teeb sind kas rohkem tervemaks või vähem tervemaks. Neutraalset toitu pole olemas.“
Minu meelest on see tore lähtepunkt.
Ma ei pea alati sööma tervislikku toitu, aga kui ma paleost kõrvale kaldun, teen seda teadlikult.
Ja korvan tehtud „kahju“ järgmiste toidukordadega.
Ok, alkoholi juurde.
Ebatervislikud otsused
Ma võin ju oma veiniklaasi hellitavalt kutsuda täiesti looduslikuks külmaks viinamarjasupiks, aga ega ma sellesse tõsimeeli usu.
Oled vast nõus, et alkoholi joomine, pruukimine, tarbimine, nautimine, limpsimine, mekkimine (või kuidas iganes me seda enda jaoks nimetame) provotseerib ebatervislikkust.
Isegi väikese alkoholikoguse mõju all oleme palju altimad tegema halbu toitumisotsuseid.
Mis see väike burks ikka peale klubiskäiku teeb? Tuleb tuttav ette?
Alkoholi mõju ajule kestab veel järgmisel päevalgi.
See tähendab muuseas, et kui võtad reede õhtul paar klõmmi, siis ei piirdu halvad toiduvalikud vaid reedega, vaid sa sööd suurema tõenäosusega ebatervislikult ka ülejäänud nädalavahetusel. Trumm läinud, mingu siis pulgad ka!
Suhkur on sisuliselt „tühjade kalorite“ söömine, eksole. Alkohol aga sisaldab lausa kaks korda rohkem neid tühju kaloreid ning ei sisalda mitte mingisuguseid vajalikke toitaineid. Rääkigu prantslased mida iganes.
Hormoonid
Alkoholi tarbimine mõjutab glükoosi regulatsiooni (häirib normaalset veresuhkrutaset).
Alkohol katkestab insuliini ja glükagooni hormoonide tööd (kui sa ei ole glükagoonist varem kuulnud, siis see on hormoon, millel on insuliinile vastupidine toime).
Ühesõnaga, need on maruolulised hormoonid ja nende kahjustamine võib viia soolestiku süstemaatilise põletikuni, mis on mitmete eluaegsete haiguste algpõhjuseks.
Ka mõõdukas alkoholi kogus mõjutab seedebakterite tasakaalu, millel on suur mõju meie üldisele tervisele.
Ajurakud
Ok, nüüd tuleb see tekst, mida sa juba tead.
Alkohol on teravalt neurotoksiline.
Isegi väikestes kogustes muudab alkohol närvisüsteemi tööd põhjustades kahjustusi närvikudedes ning kahjustades (või isegi tappes) neurone.
Neuronid on rakud, mis edastavad signaale aju ja teiste kehaosade vahel.
Juua või mitte juua?
Tulles tagasi artikli alguse lähtekoha juurde, et iga toit teeb sina rohkem tervemaks või vähem tervemaks, on minul üsna keeruline leida argumente, miks alkohol – isegi punane vein, gluteenivaba õlu või 100% agaavidest tehtud tekiila – teeb sind tervemaks.
See aga ei tähenda, et nüüdsest on alkoholil kriips peal. Kui ma seda väidaks, jookseksite te kõik paleo juurest minema.
Tahan vaid öelda, et kui otsustad alkoholi tarbida, siis ära vabanda seda „südame tervise“, „gluteenivaba“ või „täislooduslikkusega“.
Piisav on põhjus, et sa tahad ning naudid seda jooki. Ja kui ei naudi, ära joo.
Mida vähem ja harvem sa alkoholi pruugid, seda parem. Ja mida rohkem tunde jääb sinu viimase lonksu ja magamaheitmise vahele, seda parem samuti (jah, hommikuti joomine on „tervislikum“), insuliini ja kortisoli taseme järsu tõusu tõttu.
Või nagu ütleb Robb Wolf, üks minu paleo eeskujudest: „Joo koguses, mis parandab piisavalt, kuid ei kahjusta, su seksuaalelu.“
