Küpsetamine on üks levinumaid toidu valmistamise viisidest. Aga kuidas mõjutab kuuma ahju kasutamine meie roa toitainesisaldusele?
Mõned tähelepanekud ja nipid:
- Mineraalained toidus peavad kõige paremini vastu just kuivalt küpsetades. Mineraalainetega ei juhtu kuumutamisel suurt midagi, kuid liigse niiskuse (küpsetusvedeliku) puhul võib neid toidust nö. välja lekkida.
- Parimad kalad küpsetamiseks on rasvased kalad. Näiteks lõhe, mis ei kuiva ahjukuumuses ära.
- Kana ja rasvase liha küpsetamisel võib kasutada resti, mille alla pandud kandik või ahjuplaat. Nii ei uju liha üleliigses rasvas.
- Küpsetamine on köögiviljade valmistamisel parim viis, sest kuumutatakse aeglaselt ja ühtlaselt, mille tulemusena lagunevad mitmed toitained osakesteks ja meil on neid lihtsam seedida. Samas on see tasakaalu küsimus – pead arvestama, et mida kõrgem temperatuur küpsetamisel, seda kiiremini hakkavad köögiviljad toitaineid kaotama. Küpseta parem madalamal temperatuuril, aga kauem.
- Roheliste aedubade, baklažaani, lehtpeedi ja spinati valmistamisel on küpsetamine kõige parem valik, sest just kuivalt kuumutamine ehk küpsetamine tõstab nende toitainete omastamise kõrgemaile tasemele.
- Küpsetamine toob tomatis parima välja. Tomat sisaldab ainet nimega lükopeen, mis vabaneb alles kuumutades. Lükopeen võib ennetada eesnärme vähki, südamehaigusi ja mitmeid kroonilisi haigus. Muide, lükopeen ongi see aine, mis annab tomatitele neile omase punase värvuse.
