Rootsist võib saada esimene läänemaailma riik, mis ülekaalulisuse ja diabeedi ennetamiseks rõhub madalama süsivesiku- ja kõrgema rasvasisaldusega toitumisele.
Võttes aluseks 16 000 erinevat uurimust toitumise ja rasvumise kohta, leidis Rootsi Tervishoiutehnoloogia Hindamise Nõukogu, et madalama süsivesiku- ja kõrgeme rasvasisaldusega toitumine võib olla võti võitlemaks ülekaalulisuse ja sellega seotud haiguste vastu.
Nõukogu leiab, et laialt soovitatud madala rasvasisaldusega toitumine ei saa hakkama ülekaalulisuse ennetamise või selle tagajärgedega tegelemisega. Ülekaalulisusest on saanud ülemaailmne epideemia. Uued juhised soovitavad pöörata tähelepanu toitumisele, mille põhirõhk on valgul ja rasval samal ajal süsivesikuid koomale tõmmates. Tulemuseks peaks olema kehakaalu langus ja madalam veresuhkur.
Väiksem süsivesikute tarbimine (kuni 40% päevasest kaloraažist) suurendab lisaks eelmainitule ka hea kolesterooli (HDL) taset, aga ei kergita halba kolesterooli (LDL). Veelgi madalam süsivesikute tarbimine (kuni 20% päevasest kaloraažist) parandab ülekaalulistel ja diabeedikutel veresuhkru taset ja vähendab märkimisväärselt triglütseriidide taset.
Rootsi teadlased räägivad veel kahest kasulikust tegurist
Kõrgema rasvasisaldusega toitumise juures saab rääkida veel kahest kasulikust tegurist – see rahuldab kiirelt nälga ja annab pika täiskõhutunde, mille tulemusena on lihtsam olla järjekindel.
Saab olema huvitav on jälgida, kuidas muud riigid Rootsi eeskujul oma toitumissoovitusi ümber kujundama hakkavad. Üha enam hakkavad riiklikud terviseorganisatsioonid mõistma, et vähese rasvasisaldusega toiduained sisaldavad tihti rohkelt suhkurt ja süsivesikuid, mis omakorda on probleemiks inimestele, kes kannatavad ainevahetusega seotud tervisehädade all, näiteks diabeet, ainevahetussündroom ja insuliinitundlikkus. Samad toidud on seotud ka ülekaalulisusega.
Madala rasvasisaldusega dieetide võidukäigu lõpp on alanud.
