Insuliiniteema on tähtis. Seega pane nüüd kohvitass kõrvale ja pane tähele. Päriselt ka.
Mis on insuliin?
Nii, algatuseks räägime kuiva jutu ära. Pärast läheb lõbusamaks.
Insuliin on hormoon, mida toodab kõhunääre ehk pankreas.
Insuliini ülesanne on kontrollida glükoosi ainevahetust ning selle imendumist rakkudes.
Insuliin aitab hoida glükoosi ehk veresuhkrut stabiilsena transportides selle ülejääke maksa, lihastesse ja rasvarakkudesse.
Rakud saavad juurdepääsu glükoosile, kasutavad seda energiana ning sinu glükoositase (veresuhkur) püsib normis.
Kui sa ei tarbi enam rohkelt süsivesikuid, mis muudetakse organismis seedimise käigus glükoosiks, on insuliini oluliselt vähem tarvis.
Või siis vastupidi, ahmides rohkem süsivesikuid, tõstad oma insuliinitaset.
Ainevahetussündroom
Moodsa dieedi viga on selles, et süsivesikuid tarbitakse palju rohkem, kui meie esivanemad seda tegid, seetõttu ongi moodsa inimese insuliinitase tihtipeale krooniliselt kõrge.
Kõrge insuliinitase on päästikuks reaktsioonide ahelale, mida kutsutakse ainevahetussündroomiks, mis sisuliselt tähendab, et normaalne ainevahetus ehk metabolism on häiritud.
Tihti on kaalutõus ainevahetussündroomi esimeseks märgiks.
Aga tagasi insuliini juurde.
Üleliigne glükoos
Lihased ja maks suudavad ladustada vaid teatud osa glükoosist. Kui ikka enam ei mahu, siis ei mahu – loogiline.
Sel juhul peab insuliin üleliigse suhkru verest kuhugi mujale peitma.
Ja pole paremat kohta glükoosi peitmiseks, kui rasvarakud. Pealegi, kohe võib ju talveuni alata, siis on parem, kui on midagi varuks, eksole.
Üleliigne glükoos säilitatakse siis rasvarakkudes triglütseriinina.
Rahvasuus nimetatakse seda natuke suupärasemalt – pekk.
Hoia nüüd kinni, sest see on alles algus
Jah, nüüd alles läheb põnevaks.
Krooniliselt kõrge insuliin paiskab segi ka hormooni nimega leptiin.
Leptiin on hormoon, mis suhtleb hüpotalamusega (pisike ülioluline ajuosa) ning edastab signaale näljast ja energiavarust.
Tulemuseks võib olla näiteks olukord, kus sa sööd, aga täiskõhutunnet ei teki. Need signaalid võivad ka üsna teistmoodi nässus olla.
Su organism on juba ületoidetud ja ei vaja rohkem energiat, kuid omadega sassis leptiin laseb ajul sulle rääkida, et nüüd on aeg veel üks pitsa tellida.
Eriti hull on lugu siis, kui ta tekitab isu millegi „hea“ järele, aga ei ütle, mis see on. Tahaks nagu midagi HEAD. Proovid jäätist, ei olnud see. Proovid hapukurki, see ka ei olnud. Äkki on burks? Või oblikasupp? Šokolaad, see peab olema. Tuleb tuttav ette?
Insuliini resistentsus
Kui su toitumisharjumused ei muutu, hakkavad glükoosi vajavad rakud insuliini kontrollivale mõjule vastu ja ei võta glükoosi nii kergesti vastu. See on insuliini resistentsus. Viva la resistance!
Glükoosi pääseb rakkudesse vähem, seda jääb rohkem üle ja ülejääk tuleb ladestada rasvana.
Lühidalt:
Rakud on näljas, kuid glükoos ladestatakse rasvarakkudes. Keha vajab energiat, tekitades aina suuremat nälga. Energiatase langeb, samas kaal tõuseb.
Sinu maks ja lihased nälgivad, sest nad ei saa enam glükoosist energiat kätte, sest insuliin ei saa enam oma tööga hakkama, sest sa oled tarbinud liiga palju süsivesikuid, sest sul oli nälg, sest leptiinid olid lolliks läinud, sest insuliini oli liiga palju, sest sa tarbisid liiga palju süsivesikuid, sest…
Surnud ring.
Kõrvalepõige – fruktoos.
Ma olen süsivesikutega ehk natuke liiga kuri olnud. See pole ainuke faktor.
Et süsivesikutest maksimaalset kahju kätte saada, tuleb sul see fruktoosiga ühte patta panna.
Näiteks kõik need limonaadid ja „tervislikud“ puuviljamahlad, aga üldiselt kõik lisatud suhkruga tooted.
Fruktoos soodustab insuliini resistentsust maksas.
Ok, see postitus pole fruktoosist, lihtsalt teadmiseks, et kogu ülalpool kirjeldatud kahjuga saab hakkama ka fruktoos. Fruktoosi jätame mõneks järgmiseks korraks.
Oluline on siit meelde jätta, et süsivesikud põhjustavad vähem probleeme, kui su fruktoosi tarbimine on madal.
Samas on tänapäeva maailmas on peaaegu kõik süsivesikud fruktoosi täis.
Ok, tagasi insuliini juurde.
Järgmine peatus – diabeet
Insuliini resistentsus suurendab oluliselt ohtu haigestuda II tüübi diabeeti.
See tähendab, et kõhunääre väsib kogu selle insuliini tootmisest ära ning tulemuseks toodab veresuhkru normis hoidmiseks liiga vähe insuliini.
Sulle tundub ehk, et see ei saa sinuga juhtuda, see on otsitud probleem või liialdatud äärmus.
Ainevahetussündroom areneb igaühel erinevalt ning omas tempos.
See võib võtta aastaid või aastakümneid, kuid kui ebaloomulik kaalutõus on alanud, võid kindel olla, et sul on juba tekkinud teatud insuliini resistentsus.
See ei tähenda veel, et sul arenebki II tüübi diabeet või tekivad teised ainevahetuse probleemid, kuid šansid pole just kuigi hiilgavad.
Mõnel inimesel areneb ainevahetussündroom ka kaalutõusuta, mis on hoiatusemärkide puudumise tõttu üsna ohtlik.
Prisked inimesed on paiksed (istuv töö) ning ülesöönud, sest nad on paksud, aga mitte vastupidi.
Sama on ka teismelistega, kes mitte ei kasva, sest söövad üle, vaid söövad üle, sest nad kasvavad.
Probleem ei ole tahtejõuetuses või pühendumises, probleem on makro-toitainete tarbimise tasemes, mis põhjustab ebaloomuliku hormonaalse reaktsiooni.
Kui tundsid end eelnevas jutus ära, on aeg ehk midagi muuta?
Muide, ma olen veresuhkrust ja insuliinist rääkinud paleo koolitusel. Sellest on nüüd ka video saadaval.
