11. novembril alustasin 30-päevase paleo väljakutsega. Päris 30 päevani ma ei jõudnud, aga 25 tegin ilusti ja tublisti ära.
Olin juba varasemalt paleot proovinud, aga siis mõtlesin ikka, et „mida see üks kaerahelbepuder ikka teeb, eksole“. Nüüd aga olin siis tõesti 25 päeva täiesti paleo, et teada saada, kuidas mu organism süsivesikutevaesemale, toitaineterikkamale, gluteeni- ja laktoosivabale toitumisele reageerib.
Minu kokkuvõte:
- Kui sa sööd päris toitu, on sul päriselt hea olla.
Kõik hea, mida paleo lubab teha seedimisele, on minu puhul tõsi – ei mingeid kõhugaase ega kõrvetisi. Ma vist ei ole elu sees ühe kuu jooksul nii tervislikult, mitmekesiselt ja toitaineterikkalt söönud, mis muidugi andis ka positiivselt tunda. Samas nüüd, mil olen tarbinud jälle piimatooteid ja kaerahelbeid, ei ole mul ka midagi häda. - Söögitegemine on tervisliku toitumise alus.
Kui ikka süüa teha ei viitsi, on asjad jamasti, eriti paleo puhul. - Rasv teeb kõik maitsvaks.
Rasv ei tee kedagi paksuks, küll aga teeb rasv kõik toidud ülimalt heaks. Köögiviljad on igavad? Lisa juurikatele võid, kookospiima või kvaliteetset peekonit ja igavusest pole enam juttugi. - Liha juurde pole tõepoolest makarone, riisi ega kartulit vaja.
Ma ei igatse neid üldse! Hästi valmistatud köögiviljadest saab palju suurema maitseelamuse. - Samas ei ole ka alati liha vaja.
Kuulasin kogu väljakutse ajal oma keha ja mingil ajal hakkas lihasöömine natuke vastu. Ega ma siis ei sundinud ka. Päris mitu taimetoidu päeva tuli vahele, mis minu puhul on midagi uut. - Sotsiaalne tugi on oluline.
Ilma meie CrossFiti tiimita ei oleks ma iialgi nii kaua vastu pidanud. Kuigi me väga palju paleost ei rääkinudki, siis lihtsalt see teadmine, et keegi teine ajab sama asja, aitas nii palju. Ja no alati oli trenni minnes selline väike „reality check“, et kuidas kellelgi läheb. Siis ei tahtnud kohe käega ka lüüa. Väljakutse ajal oli abiks ka paleo retseptinurk FB-s, kust sain pidevalt uusi ideid. - Mõned toiduained, mis mulle vanasti maitsesid, on nüüd oma võlu kaotanud.
See pole nüüd ainult paleo tulemus, aga paleo on kindlasti kaasa aidanud. Näiteks tavalist poesinki süües ma lausa tunnen seda keemia maitset ja soolasus hakkab vastu. Mu maitsemeel on aastatega tundmatuseni muutunud. Päris toit on ikka kõige parem! - Süsivesikutevaene toitumine ei ole minu jaoks.
Mu niigi aeglane ainevahetus on muutunud veelgi aeglasemaks, mis ei meeldi mulle kohe üldse. Kirjutan sellel teemal varsti pikema postituse ka… - Ka paleo ei ole ikkagi minu jaoks.
Okei, 100% paleo inimesi on vist vähe, aga ka see nn igapäeva paleo is not my thing. Minu meelest ei ole paleo praeguses maailmas jätkusuutlik toitumine. Kui inimene suudab gluteeni ja laktoosi seedida ning ta tervis on korras, siis ei näe ma põhjust, miks neid täielikult menüüst eemaldada. Ainult kaalualandamise ja hea enesetunde eesmärgil saab väga edukalt ka ilma mingi erilise toidufilosoofiata hakkama.Mind häirib paleo juures ka natuke see, et üritatakse „keelatud“ toite järele teha – paleo pitsa ja leib, šokolaadikommid, tordid jne jne. Minu jaoks see kõik ei ole paleo, sest päris toiduga ei ole enam palju pistmist. Kui tõesti tahta süüa nii nagu meie esivanemad, siis äkki võikski tarbida vaid kohalikku kraami (mitte kookospiima ja banaani) ning kasvatada need ISE, vältides pakendatud toite jmt. Siinkohal ma küsiks, kumb on tervisele parem, kas kohaliku taluniku käest saadud kartul või kahtlaste magusainetega kokkuklopsitud paleo maiustus. Minu mõistus ütleb, et kartul on parem. Ärge saage minust valesti aru, sest ma ju ise ka sõin mandlijahust pannkooke ja muffineid väga hea meelega. Need võiksid aga kuuluda mõne peo või muu sündmuse menüüsse, mitte igapäevaseks tarbimiseks. Lihtne toitumine on nii keeruliseks aetud. Hullumaja!Samas on muidugi positiivne see, et paleoga alustades teeb vist iga inimese menüü suur pöörde tervislikkuse ja kvaliteedi poole. Ja kui keegi saab tänu paleole mõnest haigusest lahti, siis on ju väga äge!Mulle endale meeldis mu paleoeelne toitumine kõige rohkem: hunnik köögivilju, keha kuulamine, käskude-keeldude puudumine, nisujahu ja suhkru piiramine ning lihtsalt NORMAALNE söömine. Ma ei taha lahterdada ennast paleo toitujaks, aga kuna mu keha ise nõuab päris toitu, siis söön 80% ajast tahes-tahtmata paleo toidusedeli järgi.
Mul on nii hea meel, et väljakutse (peaaegu) ära tegin. Sain enda keha kohta palju rohkem teada. Olen ka uhke, et esimest korda elus suutsin järjepidevalt ühe toitumisalase asjaga hakkama saada. Muidu oli ikka just toitumine see suur komistuskivi treeningute kõrval. Nüüd on mõlemad enam-vähem korras.
– Heidi Tarkpea
http://heidi.tarkpea.ee/2013/12/09/mida-paleo-valjakutse-mulle-opetas/
