Umbes 2 aastat tagasi (2011) alustasin ma oma söögi ja elustiili muutmisega.
Selleks oli kolm peamist põhjust:
1. pidev väsimus (krooniline väsimus), vanemaks saades läks see aina tõsisemaks.
Juba ärgates tundisin end väsinuna, kontoris tööl olles jäin ma tihtipeale vastu enda tahtmist tukkuma. Tukkuma olin jäänud ka koosolekutel, kus minu osavõtt ei olnud tähtis. Tukkusin ka ülikoolis loengutel. Töölt koju jõudes tahtsin väga magada ja vahel magasingi paar tundi enne öist magamist.
Täheldasin seda, et suurem uni ja väsimus tekkisid peale lõunasööki või üldisel peale sööki. Tööl üritasin tihti vältida oluliste asjade tegemist peale lõunasööki. Kui oli vaja teha suurt analüüsi nõudvat tööd, siis “laadisin” end tihti suhkruga, tarbides coca-colat ja rummikooke. Hetkeks andis see energiat.
Mõnikord sõin ma 2-3 pakki Kalevi komme. Mul polnud probleemi poole tunniga ära süüa suur kook või tort. Kohvi või tee sisse 3-4 teelusikat suhrut panna oli tavaline. Minu tavaline menüü oli: hommikuks puder või võileivad, tõsine lõuna (praad, supp ja magustoit) ning õhtul jälle mõni praad või võileivad.
2. seedehäired (kõhuvalud, gaasid, kõhulahtisus, “paha olla tunne”), vanemaks saades läks see aina tõsisemaks.
Pärast söömist olid mul tihti kõhuvalud ja gaasid. Teatud toituainete seedimine tegi olemise eriliselt ebamugavaks. Näiteks poeõuna süües tekkisid tohutud gaasid. Igasuguste seemnete-pähklite segud mõjusid laastavalt – kõht kohe lahti. Jahu sisaldavad toidud ajasid mul kõhu punni ja tekkitasid gaase ning kõhuvalu.
3. ärevus ja unehäired
Ilmselt olid põhjustatud eelnevatest hädadest
Ajapikku hakkasid need hädad mul elurõõmu piirama.
Hakkasin oma hädadele lahendust otsima. Esimene tõsisem muutus toimus peale seda, kui kuulsin lauset “meie ürgsed esivanemad ei tarbinud elu jooksul nii palju suhkrut kui meie teeme seda päeva jooksul”. Selline fakt jahmatas mind, et tõesti, see on ränk muutus inimeste toitumises ja selline järsk muutus ei saa olla hea. Mul tuli meelde, et lapsepõlves sõin ma harva magusat. Põhiliselt juurikaid, liha ja pekki (rasva) ja siis oli mu seedimine korras. Mis põhiline, kõik toidud olid alati ise valmistatud (elasin siis Ukraina Karpaatide mägedes, seal ainult isemajandamisega elatusimegi).
Uurisin palju suhkru negatiivse mõju kohta ja otsustasin valgest suhkrust päeva pealt loobuda.
Umbes samal ajal kohtusin ma ühe kauaaegse sõbraga Ronaldiga, kes oli just pikalt välismaareisilt tagasi tulnud. Ta rääkis, et on pikemat aega uurinud toitumist ning see, kuidas inimesed tänapäeval toituvad, ei ole kindlasti õige. Veenvalt kõlas tõde, et inimesed on 2,5 miljonit aastat söönud maheliha ja juurikaid ja alles 10 000 tagasi (põllumajanduse algus) hakkasid sööma jahutooteid. Alles hiljuti hakkati tarbima suurtes kogustes töödeldud toite (nt nagu valge suhkur, maisi siirup jne). Selline muutus ei ole hea. Geneetiliselt ei ole inimene võimeline kohaneda selliste toitude söömisega nii lühikese aja jooksul. Igasugused modernsed haigused – vähk, rasvumine, diabeet, ärevushäired, allergiad jne jne. Ronald ütles, et ta on varsti juba aasta olnud “rasva dieedil” (ehk siis süsivesikutevaene dieet) ja tunneb end suurepäraselt.
Pärast vestlust Ronaldiga hakkasin end toitumise vallas enam harima. Otsustasin proovida süsivesikutevaest dieeti. Peaaegu pool aastat sõin põhiliselt ainult liha ja mune. Vältisin kõiki jahusid ja suhkrutooteid. Liharoogasid valmistasin ise. Liha sõin hommikuks, lõunaks ja õhtuks. Huvitaval kombel maitses see alati hästi ja mul ei olnud kunagi “enam ei lähe alla” tunnet.
Suhkrust ja jahutoodetest loobumine, liha (valkude ja heade rasvade) söömine muutsid mu enesetunne heaks. Kadus krooniline väsimus ja seedimishäired. Mu päevane energia stabiliseerus.
Mingi hetk läks ainult liha söömine veidi üksluiseks ja ma hakkasin otsima, kuidas seda huvitamaks teha. Nii sattusingi ühele ingliskeelsele paleo veebilehele. Leidsin huvitavaid retsepte, põnevat lugemist ja põhjendusi toitumise headest ja halbadest külgedest. Paleo toitumisviis hakkas mulle meeldima. Minu poolt üks peamisi paleo lehti, mida ma pidevalt külastan, on: http://paleodietlifestyle.com
Lisaks paleo toitumisele, on veel kaks olulist asja – piisav uni ja liikumine. Sellega mul üldiselt probleeme pole.
Ja siis sattusin eestikeelsele lehekjüljele – paleo.ee, see oli vast pool aastat tagasi. Lugesin kõik artiklid läbi. Mulle meeldis, kui lihtsalt Ardi läheneb ja selgitab paleo olemust. Lemmik artikkel on “10 asja, mida peaksid teadma paleo dieedi kohta“.
Oma muredele lahendust otsides avastasin enda jaoks paleo eluviisi.
Paleo dieedi juures on kõige raskem see, et ma ei suuda seda “maha müüa” oma lähedastele inimestele. Raske on kuulda ja näha nende terviseprobleeme, millele saaks kindalsti paleo toitumisega lahendus (vähemalt mina usun sellese).
Soovin sulle Ardi energiat ja jaksu paleo sõnumit Eestis levitada. Aitan sellele nii palju kui saan saan. Imelik, et kasulikku ja tasuta asja on raskem müüja kui kallist ja kahjulikku. Ja imelik on ka see, et kui lähedane inimene räägib miskit tõsist, siis see ei ole nii tõsiselt võetav, kui sama asja räägib keegi teine võõras ja “targem”.
Nagu Bhutan tahab olla maailma esimene täisorgaaniline riik, siis miks mitte ei võiks Eesti olla maailma paleo toitumisega riik…
Vassil Marjunitš
