Hommik. Äratus. Esimene mõte – astuks kaalu peale… ah, see nagunii näitab ainult kolmekohalisi numbrieid.
Hommikusöök ja kohvi. Tööle minek. Postkastis on Naisteleht, viskan teel tööle pilgu peale… jälle need veidrad jutud dieetidest, mis ju ei mõju. Ah eks õhtul loen lähemalt. Mõni päev hiljem lugesin jälle sama ajakirja ja jäi kummitama see veider dieet. Vaatan siis netist järgi, mida see endast kujutab. Hm, päris hea ju, kõik on keelatud, mis mulle suuri vaevusi tekitas… prooviks äkki, ega paksemaks enam ikka ei lähe.
Nädal paleo toitumist – ei mingeid muutusi.
Teine nädal – midagi hakkab juba toimuma, seedimine saab korda. Veider lugu, kõht polegi kinni enam. Ja kaal hakkab vaikselt langema, super ju. Mõjub vist ikkagi 🙂
Kolmas nädal – JEEEEEE, kaal näitab kahekohalisi numbreid ka, polegi midagi sellist juba aastaid näinud. See on üks ilus päev üle pika aja!
Terve kuu paleo toitumist – mõõdan ja kaalun end. Siit 2, sealt 3, kolmandast kohast 4 cm, ja lisaks 8 kilo kergem. Tundub, et see toitumine ikkagi mõjub ja ma ei peagi isegi trenni tegema, piisab lihtsalt õigest toidust.
Nüüdseks on pool aastat möödas ja paleo toitumisest on saanud elustiil. Kaalu olen kaotanud selle ajaga 20 kilogrammi. Jätkan samas vaimus, praegune eesmärk on ikkagi oma päästerõngast lahti saada (mis on tunduvalt väiksem, kui pool aastat tagasi… aga on teda siis üldse vaja) ja veel alla võtta vähemalt 10 kilo.
Mulle paleo sobib, see ongi minu toitumine ja soovitan seda teistelegi… kuigi nad vaatavad mind imelikult, et mis mõttes ma kringlit ei söö, kui seda laual nii palju on.
Heivi Vainsalu
