Rasvhapped on õlide ja rasvade ehituskivid. Nad koosnevad karboksüülhappest, millel on pikk, enamasti süsiniku aatomitest “saba”.
Selle “saba” ehitus jagab rasvhapped küllastunud, monoküllastumata ja polüküllastumata rasvhapeteks.
Loomsetes rasvades on ülekaalus küllastunud rasvhapped, taimsetes mono- ja polüküllastumata rasvhapped.
Osasid polüküllastumata rasvhappeid (nt oomega-3 ehk α-linoleenhape ja oomega-6 ehk linoolhape) nimetatakse asendamatuteks, sest neid ei suuda inimese organism ise sünteesida ja seega tuleb neid saada toiduga. Väga headeks asendamatute rasvahapete allikateks on rasvased kalad.
Transrasvhappeid esineb looduslikult vähe (nt piimarasvas), kuid nad võivad tekkida vedelate taimeõlide hüdrogeenimisel ehk tahkestamisel. Bioloogilise toime poolest on transrasvhapped lähedased küllastunud rasvhapetele.
Küllastunud rasvhapete (loe: liiga pekine liha) ja transrasvhapete (loe: taimeõli ja margariin) ülemäärane tarbimine võib avaldada kahjustavat mõju tervisele, sest need tõstavad kolesteroolitaset veres ja suurendavad südame-veresoonkonnahaiguste riski.
Abiks oli: http://www.toitumine.ee/rasvad/
